Oktoobri keskel on enamik Nehatu kodusid juba kütteperioodis. Ahjud, pliidid, kaminad ja katlad on taas igapäevases kasutuses ning just nüüd on õige aeg üle vaadata, kas kodu on talveks ohutu. Maakodudes on tuleohutus eriti tähtis, sest abi jõuab sinna linnaga võrreldes sageli hiljem ning paljud majad on vanad ja puitkonstruktsiooniga. Ka Nehatu ajaloos on tulekahjudel oma koht: külaseltsi ajaloolehel meenutatakse, et vallakool põles 1931. aastal äikese tõttu maha. Seekord oli põhjuseks loodusjõud, kuid tänapäeval saab enamikku kodutulekahjusid ennetada lihtsate sammudega. Allpool on Päästeameti soovitustel põhinev meelespea.
1. Korsten ja küttekolded: pühkimine enne talve
Päästeameti juhiste järgi peab kasutuses oleva küttekolde korsten olema igal aastal enne kütteperioodi pühitud. Õnnetuste vältimiseks soovitatakse aastaringselt kasutatavaid kütteseadmeid puhastada kaks korda aastas ja hooajaliselt kasutatavaid üks kord aastas.
- Eramajas võib korstent ja küttekoldeid ise pühkida, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab küttesüsteemi üle vaatama kutseline korstnapühkija.
- Kortermajades ja ridaelamutes peab küttesüsteemid kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija.
- Alates 2021. aastast ei väljastata enam paberkandjal korstnapühkimise akte. Korstnapühkija kannab akti päästeinfosüsteemi, kust omanik saab vajadusel tõendada, et küttesüsteem on puhastatud ja kontrollitud.
- Korstnapühkijal peab olema kehtiv kutsetunnistus. Seda saab kontrollida Kutsekoja kutseregistrist ning korstnapühkija leiab ka lehelt korsten.ee.
Külaseltsi soovitus: korstnapühkija tellimine on mõistlik teha naabritega koos. Kui mitu majapidamist samas külas tellivad töö samaks päevaks, on sõiduaega vähem ja töö sageli lihtsam kokku leppida. Tasub ka küsida, kas pühkija vaatab üle ka katusel oleva korstnaosa, sädemepüüdja ja ligipääsuredeli.
2. Vingugaasiandur on kohustuslik
Vingugaas ehk süsinikoksiid on lõhnatu, maitsetu ja värvitu gaas, mis tekib mittetäieliku põlemise käigus. Seda ei ole võimalik oma meeltega tajuda. Päästeameti andmetel on vingugaasiandur kohustuslik kõikides gaasikütteseadme või gaasiveesoojendiga hoonetes ning alates 1. jaanuarist 2022 ka kõikides hoonetes, kus on tahkekütteseade: ahi, kamin, pliit, katel või muu sarnane seade.
Igapäevaelus on vingugaasi kõige sagedasem põhjus liiga vara suletud ahjusiiber. Seepärast tasub siiber sulgeda alles siis, kui kolde süsi on täielikult ära põlenud ja sinist leeki enam näha ei ole. Vingugaasi võivad tekitada ka umbes korsten, halb ventilatsioon ja isegi kõrbenud toit.
3. Suitsuandur igasse koju
Päästeameti andmetel on suitsuandur alates 2009. aastast kohustuslik kõikides eluruumides: igas kodus peab olema vähemalt üks töökorras suitsuandur. Soovitatav on paigaldada andur igale korrusele või isegi igasse tuppa, välja arvatud köök ja vannituba, kus aur ja toiduvalmistamine võivad põhjustada valehäireid. Ostes vaata, et anduril oleks CE-märk ja viide standardile EN 14604 ning et pakendis oleks eestikeelne juhend. Hea harjumus on vajutada kütteperioodi alguses anduri testnuppu ja vahetada vajadusel patarei, kasutades tootja soovitatud patareitüüpi. Lisakaitseks sobivad ka kombineeritud suitsu- ja vingugaasiandurid.
4. Mida küttekoldes põletada ei tohi
Päästeamet tuletab meelde, et ahjus, pliidis ega kaminas ei tohi põletada plastikut, kilet, tekstiili, liimi ega lakki või värvi sisaldavaid materjale, näiteks puitplaati. Need tekitavad mürgiseid gaase ning soodustavad tahma kogunemist korstnasse. Tahm omakorda võib süttida. Parim kütus on hästi kuivanud küttepuu. Märg puu põleb halvasti, annab vähem sooja ja ummistab lõõre kiiremini.
5. Lühike kontrollnimekiri Nehatu kodudele
- Kas korsten on sel sügisel pühitud ja kas viimasest kutselise korstnapühkija külastusest on möödas vähem kui viis aastat?
- Kas igal korrusel on töökorras suitsuandur ja ahjuga ruumi lähedal vingugaasiandur?
- Kas kodus on tulekustuti või vähemalt kustutustekk ning kas pereliikmed teavad, kus need asuvad?
- Kas küttepuud on kuivad ja ladustatud ahjust ohutus kauguses?
- Kas maja number on teelt hästi näha? Pimedal ajal aitab see päästjatel või kiirabil maja kiiremini üles leida.
- Kas üksi elavad eakad naabrid vajavad abi anduri paigaldamisel või patarei vahetamisel?
Viimane punkt on just see, milles külaselts saab kõige rohkem kasu tuua. Naabrivalve ei tähenda ainult valvsust võõraste suhtes, vaid ka hoolimist üksteisest. Kui tead, et naabril on andur laes vaikinud juba aasta, paku abi. See võib päästa elu.
Kui juhtub õnnetus
Tulekahju või vingugaasimürgistuse kahtluse korral helista kohe hädaabinumbrile 112. Vingugaasi kahtluse korral mine värske õhu kätte ja tuuluta ruume ainult siis, kui see on ohutu. Ära mine tagasi suitsuga täitunud ruumi. Tuleohutuse küsimustes, näiteks korstnapühkijate kontaktide kohta, saab nõu riigiinfo telefonilt 1247. Endine päästeala infotelefon 1524 on suletud.
Soovime kõigile Nehatu peredele sooja ja turvalist talve!